Albumi arvustus: Olivia Rodrigo 'Guts' südamed – noortestarduse sügavad tõed

Olivia Rodrigo's teine album 'Guts' saabub oodatud võimsusega, mida saaksid oodatavat oodatusest vähem oodata. See on 39-minutiline torm, rock-opera, mis on mõjutatud noortestardusest ja eksistentsiaalsest kurvastusest. See on rõõmus, kord kõrvaldav, laulupidu, mis on võetud Rodrigo isiklike valu kõrvalt, kõik sellest ümbritsetud roosapunase ploomipakkidega, mis on punki kõrvaldavas naeratuses.

Õigesti nimega 'Guts' on album sajandite sügavusel otsustunud loobuda süütu mudelitest ja sügavalt sügavale sõidab. Rodrigo, kes on ilmselt juba uue kuulsusega läbi elanud, võtab Joan Didioni stiilis 'Ameerika tüdruk' positsiooni, läbivad ta albumi sügavate punki lauludega, mis kandideerivad tänapäeva Madonna-vastandusega sügavale süüdistusega. "Ma olen aina hõlpsa aega / Ma olen seksiline ja armas," deklareerib ta, kui iga väide on täis naeratust ja üllatavat ironiat.

See albumi emotsiooniteleeskop on tähelepanekuline noortestarduse melodramatika, kuid see on Rodrigo sügavas laulusõnade esitamises, et tema tõelisest võimekusest ilmneb. Ta hüüab sügavalt, "Kõik mehed, keda ma armastan, on homoseksuaalsed," laulus "Bad Idea Right?", millel on teatrisüžee, mis sobiks hästi John Hughes'i filmi ja 90-ndate grunge'i montaaživõtte vahel. 'Guts', seega, on Rodrigo võimalus võimaldada noortestarduse nihilismi pop-punki kuldiks.

Singel "Vampire" on Rodrigo sügav süüdistus noortestarduse vastu, mida toetab uudishimulikkusega toituv industriaalühiskond, süüdistades tema stardust süüdistusega, mis on võrreldav viskav ja dramatiiline: "Ta elab lossis, mis on ehitatud inimeste üle, keda ta süüdistab, et ta neist hoolitseb." Laul on Rodrigo emotsioonilise intensiivsusega, mis sobiks hästi ärritunud kodusõidu ajal, kui ta kujutab ülevalt alla tema ülevalt alla tõusvat stardust.

Keskmiselt on Rodrigo näitlejakogemusega, et ta võtab dramaatilise stiili, avades autokaari, et näidata oma hirmu südameid laulul "Making the Bed", kaksikmõttes, et kuulsuse mõju ja sügav süvenemine, mis on peaaegu paralüüsiv. Seal ta kristalliseerib paradoxi tema elus, saavutades unistusi, kuid kohutavat tõde, mis on "Ma räägin inimesele, keda ma armastan, nagu mõte, et teine inimene armastab mind nagu ma oleksin turist."

'Guts' ei mängi vaid Rodrigo vanu hitte; see võtab need läbi sügavate süüdistuste ja analüüside. Laulus "Get Him Back!" on tema valu tõmbub välja kui kodusündinud rokeri disainiga. Punki võimsuse ja Gen Z-i naeratuse vahel on ta avastanud raiutava nõrkuse, eriti kui ta hüüab, "Ma olen minu isa tütar, võib-olla ma saan tema parandada?"

Gutipuudutused ei lõpe pahemänguga. Laulus "Pretty Isn't Pretty" süüdistab Rodrigo enda sisevõitlust, kus ta võitleb iseenda kujuga. Tema süüdistused on armastavad ja sügavad: "Ma ostan kõik rõivad, mida nad mulle ütlevad, et ma peaksin osta / Ma olen olnud süütud mõtlemata elu jooksul," avastades sügavat kommentaari, mis on tema industriaalühiskonna üle.

See allikas sügavat huumorit on Rodrigo all. Laulus "Ballad of a Homeschooled Girl" on Gen Z-i satiiridega, mis on täis sügavat sügavust ja naeratust, kui noortestädi on konfronteritud absurdsega Hollywoodi ühiskonna rituaalidega. See on siin, et Rodrigo võimekus näitlejana ja nõrga laulusõnade autor on võimalik, et ta saab naeratusega, kui see on ka kõva, kui see on ka üllatav.

Rodrigo Pöörab süüdistuse eelkäijatele; "Teenage Dream" repurposes heada hüüumist Katy Perry nostalgia sügavate mõteteks, mis on mõeldud kasvandlikkusest ja aja mõõtmatu liikumisest. Swifti mõju on selgelt näha Rodrigo laulusõnade DNA-s, lootes laulusõnu isiklikest kogemustest, mis on sügavalt sügav, võrreldes tema sügavate süüdistustega, mis on üldistatud, kui see on ka üllatav.

Albumi laulud on võimendatud igasuguse moodi muutumiseks noortestarduse ajal. Dan Nigro on produtsent, kes on võtnud üle albumi soniikad, mis on hõbedastatud karusell, mis on võtnud üle dreamy shoegaze atmosfääri, rattav emo-kore, tagamaks, et iga laul on kangelaslikult sõidetud oma muusikalise identiteetiga.

Kui 'Guts' lõpeb viimase lauluga "Teenage Dream", hingab Rodrigo sügavat hinget, kui ta küsib kurbas falsetis, "Kui ma saan lõpetada, et ma olen liiga noor, et olla tark, ja lihtsalt olla tark?" See on tema nõrkus, tema sügav süvenemine iseenda üle ja tema raiutav nõrkus, mis on sügavalt sügav, kui see on ka üllatav, ja see on sügavalt sügav, kui see on ka üllatav.

Kogu "Guts," Olivia Rodrigo näitab, et ta on veel sõidamas seda emotsioonilist teed, kus on aknad alla, süda stereo peal. See on ruum, kus meie kõik oleme võetud sügavale süvenemiseks, sügavale süvenemiseks ja sügavale süvenemiseks, kinnitades albumi kui sügavat sügavust, mis on mõeldud rock-opera halli kuulsuseks ja kõigi noorte echo-kammrisse.